Kinnitatud üldkogul 05.06.2016

Eesti Vabaerakonna noorteühenduse Vabad Noored

PÕHIKIRI
1. Käesoleva põhikirja eesmärgiks on reguleerida Eesti Vabaerakonna noorteühenduse Vabad Noored (edaspidi ühendus) toimimisega seotud põhilisi küsimusi, tagamaks ühenduse ladusat tööd erakonna ja ühiskonna heaks ning ühenduse liikmete head omavahelist koostööd.
1.1. Noorteühendus Vabad Noored on Eesti Vabaerakonna koosseisus tegutsev ühing, mille eesmärgiks on laiapõhjaline noorte kaasamine poliitilisse ellu, noortega seotud poliitikate kujundamine, suhtlemine avalikkusega, sihtrühma huvide kaitsmine ja panustamine Vabaerakonna arengusse. Ühenduse poliitiliseks missiooniks on demokraatliku, kaasava ja Euroopasse kuuluva Eesti arengusse panustamine.
2. MÕISTED
2.1. Ühenduse juhatus on viiest ühenduse liikmest koosnev valitav juhtorgan.
2.2. Ühenduse liikmete koosolek on vähemalt kord kuus toimuv ühenduse kõigi liikmete ja ka külalistele avatud töö-või arutelukoosolek. Suveperioodi koosolekute toimumise üle otsustatakse eraldi.
2.3. Ühenduse liikmete üldkoosolek on vähemalt kord aastas toimuv ühenduse kõigile liikmetele avatud koosolek, kus valitakse ühenduse juhatuse ja esinduskogu liikmeid ning otsustatakse ühenduse strateegiliste küsimuste üle.
2.4. Ühenduse liige on Eesti Vabaerakonna liige või toetajaliige, kes on kuni 35-aastane.
3. ÜHENDUSE JUHTIMINE JA TOIMIMINE
3.1. Ühendust juhib ja tegevuste ning eesmärkide elluviimise eest vastutab juhatus, võttes arvesse liikmete soovitusi ja ettepanekuid.
3.2. Ühenduse põhiline kommunikatsioonivahend on ühenduse meililist ja kinnine Facebooki grupp.
3.3. Ühendus teeb erakonna juhtorganitele ettepanekuid ja annab arvamusi, olles need läbi arutanud.
3.4. Juhatuse esimees juhib juhatuse tööd ja esindab ühendust suhtlemises avalikkusega. Esimees võib avalikkusega suhtlemiseks määrata kokkuleppel juhatusega ka teisi ühenduse liikmeid.
3.5. Juhatus töötab välja ühe- või kaheaastase tegevuskava ja strateegia pikemaks perioodiks, mille kinnitab ühenduse üldkoosolek.
3.6. Ühendus koosneb Põhja (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa), Lääne (Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa ja Pärnumaa) ning Lõuna (Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa, Jõgevamaa, Põlvamaa) piirkondadest. Igas piirkonnas saab olla kuni kolm vastutavat koordinaatorit, kes võivad olla ühenduse juhatuse liikmed.
3.7. Piirkondlikud koordinaatorid vastutavad ühenduse tegevuste korraldamise ja eesmärkide elluvimise eest nendele määratud piirkonnas.
4. ÜHENDUSE JUHATUSE VALIMINE
4.1. Ühenduse juhatusse võivad kandideerida kõik ühenduse liikmed.
4.2. Ühenduse juhatuse ametiaeg on üks aasta. Valimised toimuvad kord aastas ühenduse liikmete üldkoosolekul, mille päevakava ja aja otsustab juhatus, teavitades sellest ühenduse liikmeid hiljemalt vähemalt 14 päeva enne üldkoosoleku toimumist.
Üldkoosoleku puhul, millel kinnitatakse ühenduse esimene põhikiri, antud punktis sätestatud reeglid ei ole kohustuslikud.
4.3. Ühenduse valitud juhatus valib enda seast juhatuse esimehe ja ühe aseesimehe, kelle ametiaeg lõppeb koos neid valinud juhatuse koosseisu ametiaja lõppemisega.
4.4. Juhatus koostab kandidaatide nimekirja, mille pikkus ei ole piiratud. Igal liikmel on juhatuse valimistel viis häält. Valimissedel on kehtetu, kui on kasutatud vähem kui kolm häält.
4.5. Kui kandidaadid saavad võrdse arvu hääli ja see ei võimalda tuvastada mandaadi saanud kandidaati, siis toimub nende kandidaatide osavõtuga hääletamise teine voor, kus igal hääleõiguslikul liikmel on üks hääl.
5. JUHATUSE OTSUSTUSVÕIME
5.1. Juhatus on otsustusvõimeline, kui juhatuse koosolekust võtab osa vähemalt kolm juhatuse liiget. Juhatuse otsused (ka hääletamistulemus) ja arutelu käik protokollitakse. Protokollija saadab ühenduse liikmete koosoleku protokolli ühenduse liikmete meililisti ja juhatuse koosoleku protokolli Facebooki kinnisesse gruppi 5 tööpäeva jooksul alates koosoleku toimumisest. Hääletamisel võrdsete häälte korral osutub määravaks esimehe hääl.
5.2. Mõjuval põhjusel võib juhatuse liige volitada kirjalikult teist juhatuse liiget konkreetsel koosolekul tema eest hääletama.
6. ÜHENDUSE ESINDUSKOGU ESINDAJATE VALIMINE
6.1. Ühendus valib ühe esinduskogu liikme ja ühe esinduskogu asendusliikme üheks aastaks.
6.2. Kandidaatide nimekirja pikkus ei ole piiratud, kandideerida saavad kõik ühenduse liikmed. Igal hääleõiguslikul ühenduse liikmel on üks hääl.
6.3. Nimekirjas kõige rohkem hääli saanud kandidaat saab esinduskogu liikmeks ja häälte arvult teine kandidaat saab esinduskogu asendusliikmeks.
6.4. Kui kandidaadid saavad võrdse arvu hääli ja see ei võimalda tuvastada mandaadi saanud kandidaati, siis toimub nende kandidaatide osavõtuga hääletamise teine voor.
7. FINANTSOTSUSTE LANGETAMINE JA ARUANDLUS
7.1. Ühenduse finantsdistsipliini eest vastutavad ühenduse juhatuse esimees ja aseesimees. Raha kasutamist puudutavaid otsuseid teeb ühenduse juhatus.
7.2. Juhatuse esimees või aseesimees tutvustavad ühenduse liikmetele vähemalt kaks korda kalendriaastas ühenduse finantsolukorda.
7.3. Esimees koos aseesimehega koostavad enne iga järgneva kalendriaasta algust ühenduse eelarve või finantsplaani. Eelarve või finantsplaani kinnitab ühenduse juhatus.
8. LIIKMESKOND
8.1. Liikmeid ja toetajaliikmeid võtab vastu ühenduse juhatus. Liikmekandidaat tutvustab end juhatuse koosolekul, meilitsi või läbi Skype’i. Juhatus annab pärast otsuse tegemist liikmekandidaadile kirjalikult otsusest teada. Liikmeks vastuvõtmiseks on vajalik kolme juhatuse liikme poolthääled.
8.2. Ühendusel on oma liikmete nimekiri, mida haldab juhatus. Juhatus määrab enda seast isiku, kes vastutab liikmehalduse eest.
9. PÕHIKIRJA VASTUVÕTMINE JA MUUTMINE
9.1. Põhikirja võetakse vastu ühenduse liikmete koosolekul kohalviibijate häälteenamusega.
9.2. Ettepaneku kodukorra muudatuste tegemiseks võib teha kas 2/3 juhatuse koosseisust või 1/3 ühenduse liikmetest. Muudatuste tegemiseks on vajalik ühenduse liikmete koosolekul kohalviibijate 2/3 häälteenamus.